Kuidas toimida lähedase surma korral?

Lähedaste surm on raske sündmus, mis võib leinajas tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda surmatõend ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba matusebüroo.

  • Esmalt tuleb surm fikseerida. Haiglas surnud isiku surma fakti tuvastab raviarst või valvearst. Väljaspool haiglat surnud isiku surma korral helistage esmalt oma perearstile.
  • Kui lahkunu on kodus, tuleb tellida ka surnu transport 24/7,  Tel nr: +372 5231979
  • Pöörduda Matuselahendused OÜ poole matusetseremoonia vormistamiseks, Liiva 41 ( II korrus), Tartu või kutsuge meid enda juurde.
  • Pöörduda perearstile, kes väljastab arstliku surmateatise.
  • Arstliku surmateatise alusel registreerib kohalik omavalitsus surma ning väljastab riikliku surmatunnistuse. ( Tartu Maavalitsuse rahvastikutoimingute talituses (endine perekonnaseisuosakond) Tiigi tn 12, tel 742 0632. )

Matusekorraldus

  • Traditsioonilise matuse puhul tuleb ühendust võtta ka kalmistuga, kus vaadatakse välja hauaplats ja täpsustatakse matuse aeg. Ülejäänu eest aitab soovi korral hoolt kanda juba meie matusebüroo.
  • Meie korraldame teile lahkunu transpordi (sh külmkambrisse), surnu korrastamise (pesemine, riietamine, jumestus), matusetseremoonia (ilmalik ja kiriklik; muusika, kõneleja), hauaplatsi ettevalmistamine, lillede ja pärgade tellimine, peielaudade korraldamine, hauakivid, -plaadid, kirstud ja urnid.

Kes saab surma registreerida?

  • abikaasa
  • sugulane
  • hõimlane
  • lahkunuga koos elanud isik
  • tervishoiuteenust osutanud asutuse juht
  • politseiametnik
  • muu isik, kellel on andmeid isiku surma kohta.

Surma registreerimise avaldus

Surma registreerimiseks tuleb esitada isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates seitsme päeva jooksul perekonnaseisuasutusele avaldus. Avalduse võib täita ka perekonnaseisuasutuses.

Surma registreerivad perekonnaseisuasutused:

  • maakonnakeskuses maavalitsus
  • kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus

Kui linna või valla territooriumil asub maavalitsus, registreerib surma maavalitsus.

Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse laekumist. Surma registreerimiseks esitatakse:

  • arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
  • surnu isikut tõendav dokument
  • avaldaja pass või ID-kaart.

Surmatõendi väljastamine

Surma registreerimisel koostatakse surmakanne ja väljastatakse soovi korral surmatõend. Surma registreerimine ja surmatõendi esmakordne väljastamine on riigilõivuvaba. Surnult sündinud lapse surma tõendab arstlik surmateatis.

Välisriigis registreeritud surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarametnikule välisriigis.

1. juulist 2009 eraisikutele enam riigi poolt matusetoetust ei maksta. Mõningad kohalikud omavalitsused aga toetavad abivajajaid omapoolse toetusega.

Matta ei tohi enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud ehk matmine toimub surmatõendi (mitte arstliku) alusel.
Surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.

Matused

Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel erineval moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest võib valida kahe põhilise matmisviisi vahel:

  • kirstumatus
  • urnimatus.

Matused jagunevad kaheks: usutavadekohased ja ilmalikud matused. Usutavadekohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul.
Ilmalike matuste erinevus usutavadekohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased kirstumatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv.